Helsingi on Soome pealinn ja selle suurim linn ning asub Soome lahe põhjarannikul graniidist poolsaarel Läänemere poole. Rootsi kuningas Gustavus Vasa asutas Helsingis 1550. aastal ja 1808. aastal asutati linn Vene Suurhertsogiriigis. Pärast suurt tulekahju hävitas 1808. aastal kolmas kolmandik linnast, Carl Ludwig Engel (1778-1840) telliti selle ülesehitamiseks ning sellest tulenev neoklassikaline kesklinn on paigutatud laiade ilusate tänavate ja boulevardide juurde, millel on rikkalikud pargid. Sadam, kus paljud ligi 300 kruiisilaeva külastavad igal aastal, on otse Helsingi südames ja paljud turismiobjektid on jalutuskäigu kaugusel. Helsingi on suurepärane linn jalgsi või jalgrattaga tutvumiseks ning seal on suurepärane ühistranspordisüsteem, mis hõlmab paate saartele ja ronge teistesse sihtkohtadesse Soomes.

1. Suomenlinna

Suomenlinna kangendatud saared on osa Helsingist, mis tundub olevat kaugel, kuid on 20-minutilise parvlaevaga kergesti ligipääsetav, kasutades sama piletit kui bussidele ja trammidele. Saarel domineerib Sveaborgi linnus (Rootsi loss). See ehitati 18. sajandi keskel, et takistada Venemaa juurdepääsu Läänemerele. Rootsi-Vene sõja ajal 1808-09 langes see venelastele, kes seejärel laiendasid ja tugevdasid seda. 1918. aastal läks see Soome kätte ja talle anti Soome nimi Suomenlinna. 1950. ja 1960. aastatel andsid sõjavägi selle tsiviilvõimudele üle ning sellest ajast alates on ta kultuuri- ja meelelahutuslikuks kasutamiseks ümberehitatud ja ümberehitatud. See kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi mälestiste nimekirja ja on muuseum, park ja kunstikoht. Piirkond on avatud enamik aasta, kuid tundide ja parvlaevade juurdepääs on erinev, seega külastage kindlasti uusimat teavet veebisaidilt.

2. Turuväljak

Turuväljak (Kauppatori) on peamine planeeritud ja sillutatud väljak Helsingi kesklinnas ning on üks tuntumaid välisturge Põhja-Euroopas. Läänemere ääres, Esplanadi idapoolses otsas, on see täis soome toite, lilli ja turismimeene müüvaid seisukohti ning sageli on paadist mereande müüvates vetes rivistatud kalalaevad. Talvel on turuplatsid kaitstud telkide all ja seal on aastaringselt turuhall, kus on rohkem müüjaid. Külastajad peaksid oma toitu tähelepanelikult jälgima, turul olevad kajakad on suured ja karmid ning söövad toitu ebausaldusväärsetelt söögiteltelt.

3. Temppeliaukio kirik (Rock Church)

Hietaniemi piirkonnast mööda Fredrikinkatu on põhjas Helsingi kivikirik, mille on kujundanud Timo ja Tuomo Suomalainen 1960. aastate lõpus. Kiriku maa-alune sisekujundus oli raiutud ja ehitatud otse Helsingi poolsaare vanasse kividesse. Sisemus on vannitud hiilgavas looduslikus valguses, mis siseneb läbi glasuuritud kupli. Sellel on madal ümmargune kuppel (13 meetri kõrgune) vasest ja klaasist, mis on kantud betoonribadele. Kirikut kasutatakse ka kontserdisaalina tänu suurepärasele akustikale, mis on loodud sisemuse töötlemata, töötlemata kivipindade poolt.

Aadress: Lutherinkatu 3, Helsingi

Ametlik veebisait: //www.helsinginkirkot.fi/kliendid/rock-church-temppeliaukio

4. Seurasaari

Kesklinnast ida pool on Seasaari saar, mis on mandriga seotud jalakäijate vahel. Sellel on huvitav vabaõhumuuseum, kus on vanad majad, talud, mõisahoone, Kiruna kirik (1686) ja muud puiduhooned, mis on siia toodud kõikidele Soome osadele. See on koht, kus õppida, kuidas soomlased elasid juba ammu enne tänapäeva. Läheduses, Meilahti 7 juures, on vana puitmaja, mida praegu kasutavad Soome Käsitöö sõbrad, koos rukki vaipade ja muude traditsiooniliste tekstiilide näitusega. Külastajad saavad tööl kangruteid vaadata.

Aadress: Seurasaari, Helsingi

Ametlik veebisait: //www.kansallismuseo.fi/et/saurasaari-openairmuseum

5. Sibeliuse monument ja park

Eila Hiltuneni kujundatud suure Soome helilooja mälestusmärk avati 1967. aastal ja tõi esile vahetu vastuolu ja mitte vähe kriitikat. Algse mälestusmärgi moodustas suurte metalltorude kogum, mis tekitab muusikat, kui nende tuuled puhuvad. Traditsioonilisem Sibeliuse kuju lisati hiljem vastuseks algse kontseptsiooni kaebustele. Monument on osa ilusast pargist, mis on üks paljudest Soome pealinnast.

Aadress: Mechelininkatu 38, Helsingi

6. Uspenski katedraal

Üks kahest hämmastavast kirikust, mis domineerivad Helsingi sadama ees, Uspensky Vene õigeusu katedraal on pilkupüüdja, telliskivihoone, mille mitu torni ja torni on 13 kuldkolviga. Sarnaselt muljetavaldav interjöör on täidetud altarite, ikoonide ja ristidega, keeruliste mustrite ja marmori vastu ning kuldsete kaunistustega.

Aadress: Kanavakatu 1, Helsingi

7. Linnanmäki lõbustuspark

Helsingi olümpiastaadionist ida pool on raudteeliinist väljapoole Linnanmäki lõbustuspark, kus on veetorn, ümberlülitus ja hiiglaslik ratas. Koos lähedal asuva teletorniga moodustab see silmatorkava visiooni Helsingi siluetil. Park avati 1950. aastal ja on pidevalt renoveerinud ja täiustanud sõite, näitusi, kauplusi ja restorane. Hinnad ja sisenemise ajad varieeruvad aastaringselt ja muutuvad sageli, nii et kontrollige kindlasti veebisaiti, et saada kõige uuemat teavet.

Aadress: Tivolikuja 1, Helsingi

Ametlik veebileht: http://www.linnanmaki.fi/

8. Kaasaegse kunsti muuseum (Kiasma)

Oma tipptasemel arhitektide poolest tuntud maal on irooniline, et hoone, mida peetakse üheks Soome kaasaegse arhitektuuri vaatamisväärsuseks, on kujundanud Ameerika arhitekt Steven Holl. Kurvikas välimine jätkub sees, luues eksponaatide ruumid, mis sobivad unikaalselt kaasaegsete kunstiteoste kuvamiseks. Lisaks 1960. aasta järgsetele Soome kunstiteoste kogudele on muuseumil teatri-, muusika- ja tantsuteater.

Aadress: Mannerheiminaukio 2, Helsingi

Ametlik veebileht: //kiasma.fi/et/

9. Helsingi raudteejaam

Helsingi silmatorkavalt originaalne juugendstiilis raudteejaam on kujundanud Eliel Saarinen ja see on eriti tähelepanuväärne Ameerika turistide jaoks, sest selle 48 meetri kõrgune kellatorn oli esimene mitmest kujundusest, mille tulemusena sai Saarinen 1922. aasta Chicago Tribune Tower - Ameerika esimene pilvelõhkuja. Astuge sisemusse, et näha monumentaalseid kaarseid saali ja üllatavalt õrnaid nikerdatud paneele, mis kaunistavad selle seinu.

Aadress: Rautatientori, Helsingi

10. Ateneum (Soome riiklik kunstimuuseum)

Helsingi jaama väljaku lõunaosas on riiklik kunstimuuseum, mida tuntakse tavaliselt Ateneumi nime all pärast muljetavaldava uusklassikalise hoone nime. Samas hoones on ka tuntud Soome Kunstiakadeemia . Theodor Höijeri projekteeritud ja 1887. aastal valmiv Ateneum omab nii Soome kunstigalerii kui ka kaasaegset kunsti. Muuseumi soome osa sisaldab A. Edelfelt (1854-1905), E. Järnefelt (1863-1937), P. Halonen (1865-1933) ja A. Gallén-Kallela (1865-1935) teoseid. Välismaiste meistrite teoste hulgas on Rembrandti Monk Reading ja Vincent van Goghi tänav Auvers-sur-Oise 's ning 650 muud rahvusvahelist kunsti. Skulptuurisaalis on soome skulptorite V. Vallgreni, W. Aaltoneni, W. Runebergi ja S. Hildéni teosed. Sissepääsu ees on V. Vallgreni Albert Edelfelt'i pronkskuju. Kontrollige kindlasti veebisaiti, sest kogu aasta jooksul on sissepääs tasuta.

Aadress: Kaivokatu 2, Helsingi

11. Finlandia saal

Helsingi linna muuseumist Töölöla rannikul (Töölönlahti) asuv Alvar Aalto kontserdi- ja konverentsisaal on ehitatud 1971. aastal Carrara marmori valge fassaadiga. Marmorit kasutatakse ka struktuuri sees. Andmed ilmuvad lehtpuidust ja keraamikast. Peamine kontserdi auditoorium on uimastamise koht ja kuulus oma akustika poolest. Teine eriline omadus on laia Venetsia trepikoda, mis viib esimesest korrusest nii peamisse auditooriumisse kui ka kammermuusika saali. Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Konverentsi lõppakt allkirjastati siin juulis 1975. Hallist põhja pool on suurepärane park (kus asub suured malelauad ja maletükid) ning lisaks sellele on uus Soome Rahvusooper Maja avati 1993. aasta novembris Soome helilooja Aulis Sallisen ooperiteatri "Kullervo" etendusega. Kontrollige veebisaiti sündmuste, hindade ja avade sagedaste värskenduste kohta.

Aadress: Mannerheimintie 13 e, Helsingi

Ametlik veebileht: http://www.finlandiatalo.fi

12. Korkeasaari loomaaed

1880ndatel rajatud Korkeasaari loomaaed on üks vanimaid maailmas ja tal on kõige tähtsam koht ohustatud liikide erandlike aretusprogrammide jaoks. Eriti edukad on nad olnud lumeloopide ja teiste suurte kasside, näiteks Amuri ja Siberi tiigeriga. Nagu iga hea loomaaia puhul, on keskkonnad looduslikele elupaikadele võimalikult lähedal ja ligi 1000 taimeliiki kasvab siin, et paljundada 150 eri loomaliigi looduslikku keskkonda. Loomaaed on avatud aastaringselt ja troopiliste majade külastamine on üks lemmikvaateid Helsingis talvel. Loomaaed asub saarel ja saad maast kuni septembri lõpuni parvlaevaga. Ülejäänud aasta saab siin bussiga.

Ametlik veebileht: http://www.korkeasaari.fi/helsinki-zoo/

13. Soome rahvusmuuseum (Kansallismuseo)

Rahvusmuuseum ehitati 1912. aastal rahvuslikus romantilises stiilis, Soome enda võimu ajal Euroopas populaarne juugendiliikumine. See stiil sobib eriti muuseumi jaoks, mille eesmärk on koguda ja tõlgendada materjali Soome kultuuri ja etnograafia kohta. Tähelepanuväärne on soome-ugri kollektsioon traditsiooniliste kostüümide ja igapäevaste kultuuriobjektidega. Eelajalooline osa on suurim arheoloogiliste materjalide kogu riigis. Erinevad kuvad dokumenteerivad ka Soome arengut keskajast Rootsi ja Vene impeeriumide kaudu ning kaasaegsesse riiki. Sissepääsu saalis on kaunistatud Soome rahvuslikust müüdist Kalevala inspireeritud vapustavad lae freskod. Freskod on maalitud Akseli Gallén-Kallela, võib-olla Soome tuntuim kunstnik. Rahvusmuuseumi vastas, pargis on linnamuuseum .

Aadress: Mannerheimintie 34, Helsingi, Soome

Ametlik kodulehekülg: //www.kansallismuseo.fi/linnakunstimuuseum

14. Helsingi olümpiastaadion

Finlandia saalist põhja pool, Töölönlahti järve ülaosas on vana messikeskus ja selle kõrval olümpiastaadion (1938), 72 meetri kõrgune torn, kust avaneb suurepärane vaade linnale. - ja lift. Soomele anti olümpiamängud enne Teise maailmasõja ja Nõukogude sissetungi riiki. Võitluse ajal tühistatud olümpiamängud toimusid lõpuks Helsingis 1952. aastal. Staadionil on Soome spordimuuseum ja sissepääsu ees on suur Soome olümpiamängija Paavo Nurmi (1897-1973). Idas on ujumisstaadion ja põhjas jäästadion. Peale muru on ujumisstaadioni ees valla park, suvel õitsev meri ja ideaalne koht piknikuks. Ujumisstaadion on külastajatele avatud suvel suurepäraste võimalustega.

Aadress: Paavo Nurmen tie 1, 00250 Helsinki

Ametlik veebileht: //www.stadion.fi/helsinki-olympic-stadium

15. Keskpark (Keskuspuisto)

Helsingi keskpark (Keskuspuisto) on tohutu park otse linna keskel. Üle 10 ruutkilomeetri pikkune park algab Töölönlahti lahe lähedal asuval olümpiastaadionil ja ulatub põhja pool Vantaa kogukonda Paloheinä metsa ääres, kus on lai murdmaasuusatamisala. Park on metsikam metsamaa kui hooldatud aed. See on varustatud jalgratta- ja jalgrattarajadega ning muude tegevusaladega.

Ametlik veebileht: http://www.hel.fi/hel2/keskuspuisto/eng/1centralpark/

16. Hietaniemi piirkond

Rannikust mööda peamist raudteejaama lõunasse ja ida poole asuvad 1952. aasta olümpiamängude sõudmisstaadion, süsta ja kanuu üürimine ning Hietaniemi ilus liivarand. Selle kõrval on mitmed avatud väljad, mida kasutatakse sageli jalgpalliparkidena, mitmetes restoranides ja avalikus saunas. Peale selle peitub põnev ja pargilaadne Hietaniemi kalmistu, mille ristmik on kõrgeim punkt, mis tähistab vabariigi langenud kangelasi. Ka siin on maetud Marshal Mannerheim (1867-1951). Sissepääsu lähedal on poliitikute Risto Ryti, Väinö Tanner, TM Kivimäki ja E. Linkomies haudad, kes 1944. aasta vaherahu seisukorras on soome kohtus püüdnud sõja ajal poliitilist tegevust ja neile anti vangla. laused, hiljem pööramiseks. Kalmistu osa on pühendatud linna juudi elanikkonnale.

17. Gallen-Kallela muuseum

Akseli Gallen-Kallela on ehk Soome kõige olulisem ja kindlasti kõige muljetavaldav maalikunstnik. Gallen-Kallela maja ehitati 1911-13. Paremini tuntud kui Tarvaspää, 1961. aastal avati maja Gallen-Kallela muuseumile. See sisaldab Gallen-Kallela enda maalide, graafika ja tööriistade püsinäitust. Kohapeal on suurepärane kohvik ja peen pood. Gallen-Kallela muuseum asub Laajalahti lahe kaunil kaldal Helsingi idaosas, umbes kümne kilomeetri kaugusel kesklinnast. Seda on võimalik sõita autoga või jalgsi- ja jalgrattateega Helsingis Munkkiniemist ja Espoo Ruukinranta.

Aadress: Gallen-Kallelan tie 27, Espoo

Kus peatuda Helsingis vaatamisväärsuste vaatamiseks

Kui külastate Helsingi esimest korda ja tahad näha mõningaid linna parimaid vaatamisväärsusi, on parim peatuspaik kesklinnas, Mannerheimintie lähedal (Mannerheim tänav). Raudteejaam, parlamendihoone, Finlandia saal ja paljud poed ja restoranid Allpool on mõned kõrgelt hinnatud hotellid kesklinnas ja selle lähedal:

• Luksuslikud hotellid: Hotell Haven asub linna südames, lühikese jalutuskäigu kaugusel sadamast ning vapustavatest kauplustest ja restoranidest. Hotellis on stiilne, elegantne esteetika ja tulekahju soojendusega fuajee. Samuti on jalutuskäigu kaugusel linna peamistest vaatamisväärsustest lemmikloomasõbralik ja keskkonnasõbralik hotell Indigo Helsinki - Boulevard, mis on populaarne luksusvalik kohaliku kunsti, spaaga ja linna jalgrattaga. Helsingi keskraudteejaama kõrval asuv lemmikloomasõbralik Holiday Inn Helsinki City Centre on A-plus oma mugava asukoha, hüppe, hüpata ja hüpata Mannerheimintiest ja Finlandia saalist. Lennujaamabuss peatub hotelli lähedal.
• Keskmine hotell Hotellid: Kesklinna peamiste transpordi keskuste lähedal on hotell Radisson Blu Plaza, Helsingi, keskel asuvate hotellide tipptasemel, kus on mugavad toad, saun ja jõusaal. Boutique Hotel Rivoli Jardin asub vaikses kohas kõigi kesklinna vaatamisväärsuste lähedal ning pakub valikut valgusküllaseid ja õhulisi tube, stuudiokortereid ning ühe- ja kahe magamistoaga apartemente koos täielikult varustatud köögiga. Mõnedes tubades on saun Helka hotellis , kus on mugav asukoht kesklinnas jalutuskäigu kaugusel kauplustest, restoranidest ja vaatamisväärsustest.
• Budget Hotels: Hotelli Finn, kus on puhtad, lihtsad toad, saab kesksest kohast kaubanduskeskusest, kuid Kongressikoti hotell asub Helsingi katedraali taga linna südames ning asub lühikese jalutuskäigu kaugusel rongijaamast. Linna keskusest umbes 3 km kaugusel, kuid bussi- ja trammipeatuste lähedal on keskkonnasõbralik Ava hotell, kus on standardtoad, stuudiod, korterid ja saun.

Päevareisid Helsingist

Hvittrask

Hvitträsk, mis on ehitatud 1901.-1903. Aastal palkide ja looduskivide vahel, oli Eliel Saarineni ja Armas Lindgreni arhitektuurimeeskonna kodu ja stuudio. See oli ka maailmakuulsate arhitektide Eero Saarineni, kes sai tuntuks Ameerika Ühendriikides, poiste koju. Hvitträskit ümbritseb kaunis inglise stiilis aed Vitträski järve kaldal. Hvittrask asub Helsingist vaid 30 km kaugusel.

Aadress: Hvitträskintie 166, Luoma

Ametlik veebileht: http://www.kansallismuseo.fi/vvittrask

Ainola, Järvenpää

Ainola oli maailmakuulsa helilooja Jean Sibeliuse ja tema naise Aino kodu. Asub uimastava Tuusula järve kaldal Järvenpääs, umbes kümne kilomeetri kaugusel Helsingist, ja see ehitati 1904. aastal arhitektile Lars Soncki tüüpilisele klassikalisele puidustiilile. Maja ehitati järvele, et luua geniaalne rahu, olles samas piisavalt lähedal, et pääseda juurde riigi pealinna olulistele sündmustele. Pärast Sibeliuse ja tema abikaasa surma müüs nende perekond riigile. See oli hästi säilinud ja selle säilitamiseks loodi muuseumi sihtasutus.

Ametlik veebileht: //www.ainola.fi/eng_index.php

Hameenlinna

Hämeenlinna asub Vanajavesi järve ääres, 100 km Helsingist põhja pool ja on kergesti ligipääsetav nii bussiga kui ka rongiga. Suhteliselt väike linn, Hämeenlinna on üks vanimaid asulaid Soomes ja asub Häme ajaloolise provintsi südames. Linn on siin juba alates varajastest viikingiaegadest ja keskaegne Häme loss asub siin. See ehitati 13. sajandi lõpus rootslased, kes konkureerisid nii taanlaste kui ka venelastega Soome ressursside kasutamiseks. Linn on suurepärane koht külastamiseks. See on tuntud oma suurepäraste koolide, Jean Sibeliuse sünnikoha ja Soome esimese raudteeliini asukoha poolest.

Tapiola

Helsingi lähedal asuva Seurasaari lahe teisel poolel on nüüdsest Espoo osaks olev Tapiola aedlinn. Nende jaoks, kes on sõjajärgse ajastu eksperimentaalsete linnaplaneerimise ideede poolt lummatud, on see must. 1950. aastatel ehitatud moodsa linnaplaneerimise eeskujuks on linnal nüüd tunne Star Trek komplekti. Kirde suunas, Otaniemi poolsaarel, on Tehnoloogiaülikool, mille Dipoli on ebatavaliselt kujundatud üliõpilaste liit. Kultuurikeskuse uue keskuse kujundas arhitekt Arto Sipinen ja see avati 1989. aastal. Saadaval on mitmeid eriala kauplusi ning spordirajatisi.

Hanko

Kaunis mereäärne linn, mis on Helsingi läänest 130 km kaugusel, on kakskeelne rannas õnnistatud sadamalinn, kus on umbes 10 000 inimest. Oma asukoha tõttu on Hankot vaidlustatud enam kui tuhat aastat. Rootslased ja venelased võitlesid selles lahingus 17. ja 18. sajandil. 1809. aastal võtsid venelased üle mitu Rootsi forti. Linn ise ei olnud ametlikult asutatud alles 1870. aastatel ja hiljem oli see peamiseks transiidikohaks Soome lahkuvatele inimestele näljahäda ajal. Soomlased ja venelased võitlesid 1941. aastal väga verise lahinguga. Linna arhitektuur räägib oma ajaloost Rootsi ja vene stiilis. See on täis suurepäraseid kohvikuid ja restorane.

Näpunäiteid ja ekskursioone: kuidas oma reisi Helsingis kõige paremini ära kasutada

Turismireis on suurepärane võimalus näha kõiki linna esiletõstmisi ilma sõidu- ja teeotsinguteta. Selle asemel saate lõõgastuda ja vaadata vaatamisväärsusi, kui saate teada huvitavast audio kommentaarist linna ajaloost ja kultuurist. Allpool on mõned lõbusad ekskursioonid ja reisijuhid, mis säästavad teie aega ja raha:

• Vaadake vaatamisväärsusi bussiga: lõbus ja paindlik viis näha kõiki linna vaatamisväärsusi on Helsingi kaldaekskursioon: Hop-On Hop-Off Sightseeing Tour. Ronige avatud kahekorruselise bussiga ja vali 15 erineva peatuse vahel, kaasa arvatud Rock Church ja Helsingi olümpiastaadion, ja hüpata sisse ja välja oma lemmik vaatamisväärsustes. Pilet kehtib 24 tundi ja sisaldab audio-kommentaare ja tasuta WiFi-ühendust.
• Vaadake vaatamisväärsusi paadiga: kui teil on piiratud aega ja soovite näha linna erinevast vaatenurgast, vaadake Helsingi vaatamisväärsuste kanalit. Istuge ja lõõgastuge sellel 1, 5-tunnisel kruiisil, kui libistate maalilistest saartest ja jäämurdjalaevadest ning vaadake selliseid vaatamisväärsusi nagu maailmapärandi nimekirja kantud Suomenlinna merevägi ja Degerö kanal. Reisil on informatiivne kommentaar pardal ja tasuta WiFi-ühendus.
• Säästa raha: kui soovid reisida linna iseseisvalt, et külastada mõningaid tipptasemel vaatamisväärsusi, säästab Helsingi kaart aega ja raha. Kehtib 24, 48 või 72 tundi, kaart annab teile tasuta piiramatu ühistranspordi linnas; sissepääs üle 50 vaatamisväärsuse, sealhulgas Ateneumi kunstimuuseum ja Suomenlinna kindlus; audio-linna juhend; ja allahindlused valitud ekskursioonidele, kauplustele ja restoranidele. Samuti saate uuendada Helsingi kaardipiirkonda, mis hõlmab ühistransporti kogu suurlinnapiirkonnas.